
Eesti käsikudumise kunst: traditsioon, mida tasub säilitada
Avasta Eesti käsikudumise rikkalik ajalugu, iidsetest mustritest kaasaegsete tõlgendusteni.
Loe edasi→
Kui sa oled poes seisnud ja mõelnud, kas valida villane kampsun või sünteetiline fliis, siis lühike vastus on järgmine: vill võidab igapäevase soojapidavuse, mugavuse ja vastupidavuse poolest, sünteetika on parem ainult mõnes üksikus olukorras, näiteks tugeva higistamisega kaasnevatel intensiivsetel trennidel. Selles artiklis selgitame täpselt, miks see nii on, toetudes arvudele, ning mida see tähendab, kui otsid kampsunit, labakindaid või sokke, mis peavad vastu aastaid, mitte ainult ühe talve.
Vill on looduslik valgukiud, samast perekonnast nagu sinu enda juuksed ja küüned. Mikroskoobi all on igal kiul soomuseline välispind, mille sees on krimpsus ja vetruv tuum. Tänu sellele struktuurile jääb kiudude vahele õhku, mis soojustab, ning niiskus imendub kiu sisemusse, mitte ei jää naha vastu seisma.
Sünteetilised kiud, nagu polüester, akrüül ja nailon, on algselt nafta saadused. Need sulatatakse, pressitakse läbi pisikeste avade ja kedratakse lõngaks. Kuna plastik ei imeb vett samamoodi kui looduslik kiud, juhib sünteetiline kangas niiskust pinda pööramise teel, mitte selle endasse imamise teel.
Just see üks erinevus, imamine versus tõrjumine, seletab pea kõik jõudluserinevused nende kahe materjali vahel.
Kuivades tingimustes võivad paks sünteetiline fliis ja villane kampsun tunduda peaaegu võrdselt soojad. Tegelik erinevus tuleb esile niipea, kui asjad muutuvad niiskeks. Vill säilitab niiskena umbes 80 protsenti oma soojapidavusest, polüester aga langeb 20–30 protsendi vahele. Kui sul on kunagi olnud peas tunne, et fliisjope kerges vihmas ei hoia enam üldse sooja, siis nüüd tead, miks.
Vill on ka termoregulatiivne. See vabastab soojust, kui keha läheb soojaks, ja hoiab soojust, kui keha jahtub, mistõttu merino villane kampsun on mugav nii külmas õues kui ka soojas siseruumis. Sünteetiline isolatsioon seda teha ei suuda. See hoiab soojust ühtlasel tasemel, mistõttu hakkad siseruumis liiga palavaks minema või tunned kohe õue minnes külma.
Villakiud suudab imada endasse ligi 30 protsenti oma kaalust niiskust, enne kui see naha vastu märjana või niiskena tundub. Just see on põhjus, miks villane kampsun on mugav kanda läbi pika tööpäeva, lennureisi või külma koduteed, isegi kui selle all on kogunenud veidi higi.
Siia kuulub ka lõhna küsimus. Villa looduslik pind tõrjub baktereid, mis põhjustavad kehalõhna, mistõttu villast kampsunit, sokke või labakindaid saab kanda mitu korda pesemiste vahel, ilma et need hakkaks haisema. Sünteetiline kangas käitub vastupidi. Higi jääb plastpinnale, selle asemel et imenduda, bakterid paljunevad kiiresti ning sealt tuleb see fliisilõhn, mida ükski pesukord täielikult ei kõrvalda.
See on ka põhjus, miks tihti reisivad inimesed pakivad kaasa ühe merino kampsuni, mitte kolm-neli t-särki. Vähem pesu, vähem pagasit ja ei mingit ebamugavat hetke spordikoti lahti pakkimisel, mis lõhnab nagu riietusruum.
Igal pesukorral eraldab sünteetiline rõivas tuhandeid pisikesi plastkiude. See mikroplast läbib enamiku veepuhastussüsteeme takistamatult ja jõuab jõgedesse, ookeanidesse ning lõpuks kalade ja joogivee sisse. Üks fliisjope võib ühe pesukorraga vabastada sadu tuhandeid mikrokiude.
Villal sellist probleemi ei ole. Vill on biolagunev, lagunedes mullas või kompostis looduslikult mõne kuu kuni paari aasta jooksul, vabastades toitaineid, mitte plasti. Igaüks, kes püüab liikuda aeglasema ja jätkusuutlikuma moe poole, võiks selle erinevuse peale mõelda iga kord, kui valib sünteetilise või looduskiu vahel.
See on osa põhjusest, miks aeglane mood ja jätkusuutlik garderoob jõuavad ikka ja jälle tagasi villa juurde. Käsitsi kootud kampsuni valimine, mis on tehtud kestma, mitte sünteetilise eseme, mis on mõeldud ühele-kahele hooajale, on väike, aga tõeline viis vähendada moe plastijälge.
Õigluse mõttes tuleb tunnistada, et sünteetilisel kangal on ka oma kohad. See kuivab kiiresti, on odavam toota ja toimib hästi intensiivse tegevuse ajal, kus pidev tugev higistamine on peamine probleem, näiteks maratonitreening või kuum jooga. Kui vajad midagi, mida kotti visata, läbi higistada ja kiiresti pesta, võib sünteetiline alusrõivas mõistlik valik olla.
Aga igapäevase kandmise, reisimise, kontoris kihiti riietumise, kingituste ja kõige selle jaoks, mida tahad omada aastaid, mitte ühe hooaja, on vill soojapidavuse, mugavuse, lõhna ja keskkonnamõju poolest kindlalt parem valik.
Igaüks Vaino Wear toode on käsitsi kootud Loksal, Eestis, kasutades merino villa ja alpakat, mitte masstoodetud akrüülisegusid. See on oluline rohkemaks kui lõnga tunne naha vastu.
Just see soojapidavuse, mugavuse ja kestvuse kombinatsioon on põhjus, miks nii palju inimesi, kes on korra proovinud ehtsat villast kampsunit, ei lähe enam igapäevaselt sünteetika juurde tagasi.
Kui kaalud, kas valida vill või sünteetika oma järgmise kampsuni, labakindade või sokkide jaoks, küsi endalt, kuidas seda eset tegelikult kasutad. Treenid maratoniks vihma käes? Siis on sünteetikal oma kohta. Otsid midagi, mida kanda läbi terve talve, kinkida kallile inimesele või edasi anda aastate pärast? Käsitsi kootud merino või alpaka ese ületab sünteetika peaaegu kõikides igapäevaelu jaoks olulistes asjades.
Tutvu meie täieliku käsitsi valmistatud eestimaiste kampsunite, labakindade, mütside ja sokkide kollektsiooniga, mis kõik on kootud looduslikust merino villast ja alpakast, aadressil vainowear.com/en/products, ja tunne looduskiu erinevust enda kehal.

Avasta Eesti käsikudumise rikkalik ajalugu, iidsetest mustritest kaasaegsete tõlgendusteni.
Loe edasi→
Täielik juhend looduslikest kiududest, mida Vaino Wear kasutab — nende omadused ja parimad kasutusviisid.
Loe edasi→