Mida Eestis talvel selga panna: kohaliku kuduja juhend villakihtide kohta

Mõtled, mida Eestis talvel selga panna? Riietu kolmes kihis: õhuke meriinovillane aluskiht, paks villane kampsun soojendava vahekihina ja tuulekindel mantel peale. Lisa villane müts, villased labakindad, soojad villased sokid ja libisemiskindla tallaga saapad ning helkur, mis on pimedal ajal seadusega nõutud. Sellest piisab peaaegu igaks päevaks detsembrist märtsini, olgu plaanis jalutuskäik Tallinna vanalinnas või külaskäik põhjaranniku tallu.

Me koome Loksal, väikeses linnas Soome lahe ääres, ja veedame iga talve õues just nendes riietes, mida ise valmistame. See juhend on see, mida soovitame sõpradele, kes meile külla tulevad.

Milline on Eesti talv tegelikult

Paberil ei ole Eesti talv äärmuslik. Tallinna keskmine temperatuur on jaanuaris ja veebruaris umbes -3 kuni -5 °C ning külmalaine võib selle nädalaks langetada -15 või isegi -20 kraadini. Külalisi üllatab aga mitte kraadiklaasi näit, vaid kolm muud asja.

• Niiske õhk. Eestil on pikk rannajoon, nii et külm on niiske. Niiske külm tõmbab kehast soojust kiiremini kui kuiv külm samal temperatuuril.
• Tuul. Mere ääres, Tallinna lagedatel väljakutel ning Saaremaal ja Hiiumaal muudab tuul -5 kraadi tundeliselt -15 kraadiks.
• Lühikesed päevad. Detsembri lõpus tõuseb päike umbes kell 9.15 ja loojub enne 15.30. Suur osa õuesolekust möödub pimedas, mil on kõige külmem.

Ilm muutub ka kiiresti. Päikeseline pakasehommik võib lõunaks muutuda lörtsiks ja öösel uuesti jäätuda. Seepärast ei ole eesmärk üks hiiglaslik jope, vaid kihid, mida saab avada, sulgeda ja ära võtta, liikudes tänavalt sooja kohvikusse ja bussi.

Kolmekihiline süsteem põhjamaisel moel

Iga talveriietuse juhend soovitab kihilisust, kuid materjal on sama oluline kui kihtide arv.

Aluskiht: meriinovill. See on kiht, mis puudutab nahka, ja selle ülesanne on viia higi kehast eemale, et sa jääksid kuivaks. Puuvill on siin halvim valik, sest see hoiab niiskust ja jahutab sind kohe, kui seisma jääd. Peen meriinovill on pehme, püsib soe ka kergelt niiskena ega hakka päevaga lõhnama, mis on oluline, kui reisid väikese kotiga. Õhuke pikkade varrukatega meriinosärk ja meriinoretuusid või -pikad aluspüksid on täiesti piisav.

Vahekiht: päris villane kampsun. See on soojustus. Tihe käsitsi kootud villane kampsun hoiab nii kiududes kui ka koes palju liikumatut õhku ja soojendab edasi ka siis, kui õlgadele sadanud lumi sulab. Kohalikud kannavad fliisi asemel sageli paksu kampsunit, osalt soojuse pärast ja osalt seetõttu, et see näeb ka toas hea välja. Kui tahad teada, miks vill on siin polüestrist parem, loe meie postitust villa ja sünteetika võrdlusest.

Pealmine kiht: kaitse tuule ja niiskuse eest. Tuulekindel ja vett hülgav mantel või parka, mis ulatub vähemalt puusadeni. See ei pea olema väga paks, kui kampsun oma tööd teeb. Paljud eestlased kannavad linnas villast mantlit ja maal tehnilist kesta.

Selle süsteemi võlu on kontroll. Astud muuseumi või sooja restorani, teed mantli lahti ja meriinokiht tegeleb higiga. Lähed tagasi õue, paned mantli kinni ja kampsun on juba soe.

Pea, käed ja jalad: siin läheb päev nässu

Enamik inimesi, kes ütlevad, et neil oli Eestis külm, külmetasid tegelikult äärtest.

Mütsid. Kõrvu kattev villane müts ei ole jaanuaris valikuline. Vali tihe kude, ideaalis kahekordse äärega või villase voodriga. Väga tuulistel või külmadel päevadel kaitseb mütsi all kantav kootud peakate või lai peapael põski, kõrvu ja kaela palju paremini kui sall, mis kogu aeg ära libiseb.

Labakindad sõrmikute asemel. Labakinnastes on sõrmed koos ja jagavad soojust, nii et need on sama paksusega sõrmikutest märgatavalt soojemad. Eestlased on just sel põhjusel sajandeid mustrilisi labakindaid kudunud. Paljud kannavad telefoni kasutamiseks õhukesi sõrmikuid ja nende peal villaseid labakindaid. Meie juhend kas labakindad on soojemad kui sõrmikud räägib lähemalt istuvusest ja materjalidest.

Sokid ja saapad. Kanna villaseid, mitte puuvillaseid sokke ja võta pikkadeks päevadeks varupaar kaasa. Põlvikud on kohalik komme, mida tasub järele teha: need hoiavad teksade all sääred soojas, muidu on teksased tuules väga külmad. Saapad peaksid olema soojustatud ja veekindlad, sügava ja pehme kummitallaga. Tallinna vanalinn on munakivisillutisega ja jäine munakivi on libe. Kontsad ja siledad nahktallad jäta koju.

Lihtne pakkimisnimekiri talviseks reisiks

Siin on praktiline nimekiri nädalaks Eestis detsembrist märtsini.

• 2 meriino aluskihi särki ja 1 paar meriinoretuuse või pikki aluspükse
• 1 või 2 paksu villast kampsunit (ühte saab lennukis kanda)
• 1 tuulekindel, vett hülgav mantel, mis katab puusad
• Teksad või villased püksid, mida külmadel päevadel kanda aluskihi peal
• 1 kõrvu kattev villane müts ning peapael või kootud peakate tuulisteks päevadeks
• 1 paar villaseid labakindaid ja õhukesed sisekindad
• 4 või 5 paari villaseid sokke, sealhulgas vähemalt üks paar põlvikuid
• Soojustatud veekindlad saapad libisemiskindla tallaga
• Sall või tuubsall
• Helkur, mida saab paari euro eest osta igast toidupoest

Helkur on päris reegel, mitte suveniir. Liiklusseadus nõuab, et jalakäija kannaks pimedal ajal valgustamata teel helkurit, ja politsei teeb ka trahve. Kohalikud kinnitavad helkuri mantli või koti külge oktoobrist aprillini.

Riietus erinevateks talveplaanideks

Linnapäevad Tallinnas või Tartus. Liigud pidevalt soojadesse hoonetesse ja sealt välja, nii et avatavad kihid on olulisemad kui maksimaalne soojus. Meriino aluskiht, villane kampsun, korralik mantel, müts ja labakindad on suurema osa hooajast täiesti piisav.

Jõuluturud ja õhtused jalutuskäigud. Paigal seismine on külmem kui kõndimine. Lisa teine paar sokke või põlvikud ja peapael mütsi alla. Kuumad joogid aitavad, aga soojad jalad aitavad rohkem.

Rabamatkad, metsad ja rannik. Lahemaa rahvuspark, Viru raba laudtee ja rannik Loksa lähedal on lumes imeilusad ja väga lagedad. Kanna kogu kihisüsteemi, tuulega kootud peakatet ja saapaid, mis jalad kuivana hoiavad. Võta kotti varuks üks aluskiht.

Saunakultuur. Paljud Eesti talvereisid lõpevad saunas. Võta villane müts ka sauna kaasa. Kohalikud kannavad pea kaitseks kuumuse eest vilditud saunamütsi ja see on üks armsamaid kombeid, mida koju kaasa viia.

Miks osta villa kohalikult meistrilt

Soojakihte leiab igalt poolt, kuid Eesti kudumid on tehtud just selle kliima jaoks. Põlvkondade kaupa on siinsed kudujad välja selgitanud, millised lõngad, silmused ja lõiked püsivad soojad niiskes Läänemere külmas, ja see teadmine elab esemetes, mida me Loksal valmistame: tihedad villased kampsunid, meriino- ja alpakakihid, mustrilised labakindad, mütsid, peapaelad, kootud peakatted ja põlvikud. Iga ese on käsitsi kootud ja mõeldud kandmiseks paljudel talvedel, mitte ühel.

Kui plaanid talvist reisi või elad kuskil, kus külm on niiske ja tuuline, ning soovid riideid, mis sellega päriselt toime tulevad, vaata meie käsitööna kootud villaseid tooteid ja ehita oma kihid seestpoolt väljapoole. Aitame alati hea meelega suuruse valikul või soovitame, mida sinu reisihooajaks kaasa pakkida.